Mis teeb satanistist satanisti? Usk? Kuuluvus? Mõtted?
VM: Mõtted.
RR: Kuuluvus ei tohi satanistist satanisti teha. Mõttelaad ja käitumine on see, mis teevad satanistist satanisti.
Oleme kuulnud Musta Veenuse Ordu registreerimispüüdlustest nüüd juba aastaid, viimasel ajal aga enam mitte. Teatavasti ei ole see teil seni õnnestunud. Miks on Eestis satanismi kui usundit raske registreerida? Mis on need põhitakistused, mis teele kerkivad?
VM: Ühiskonnas väljakujunenud arvamused ja seisukohad.
RR: Ühiskond näeb satanismi endiselt suurel määral läbi kristliku prisma ja isegi kui ei näe siis ametlikult julgevad väga vähesed võimuringkondades satanismile toetust avaldada. Luterlus on siinmail kahjuks oma töö teinud.
Mis registreerimine MVO'le juurde annaks? Saab kuhugi ametlikult korjanduskasti püsti panna?
RR: Registreerimine on algusest peale olnud eesmärk, MVO on loodud eesmärgiga olla teatud mõttes satanismi spiiker. Registreerimine oleks sellisele avatusele ametliku pitseri panemine, kaasnevad hüved ei ole märkimisväärsed ega nende poole pole otseselt väga püüeldudki. Ja lõpuks – trots, sekulaarses riigis peab olema võimalik seaduskuulekatel satanistidel oma usuga tegeleda seaduslikult ja seaduses ette nähtud võimaluste piires.
VM: Ei tea, mulle isiklikult sobib see salapära ja näiline varjatus rohkem.
Kui nähtav peaks satanism ühiskonnas olema? (Antud juhul Eestis siis.) ehk - mis on registreerimise poolt ja vastu argumendid? Kes sellest kasu ja kes kahju saaks (riik, ühiskond, usumaatsik üldisemalt)?
VM: Kellel huvi leiab ise meid ülesse, ei poolda satanismi ega ühegi teise religiooni rklaamimist ega propageerimist.
RR: On praeguseks piisavalt nähtav, info on vabalt kättesaadav ja otsingumootorisse vastavaid märksõnu trükkides leitakse peatselt vajalik info satanismi kohta. Samuti on MVO olnud alati kättesaadav meediaväljaannetele. Kahju saada võib too ametnik, kes MVO registreeriks, kristlik kirik ka võib-olla mingil määral. Riik pikas plaanis peaks siiski kasu saama, sest kui põhiseaduse järgi sekulaarne riik tõestab, et ta seda ka on siis see mõjub pikas plaanis positiivselt.
Mis oleks edasised plaanid peale satanistide ühenduse registreerimist/legaliseerimist, kui see peaks üldse võimalik olema meie sotsiaal-poliitilisel maastikul? Sest teada on, et nii Eesti kristlaskond kui olulistel kohtadel olevad poliitikud, ja poliitikute mõjutatavad ametnikud, on end satanismi suhtes juba ammu negatiivselt eelhäälestanud.
RR: Edasised plaanid on ka praegused plaanid, suurt muutust ei tasuks selles näha, asjaajamine oleks teatud aspektides võib-olla lihtsam, kuid raamatupidamist see-eest rohkem. Info kättesaadavus, raamatute tõlkimine jms võib olla saaks pisut rohkem hoogu.
Mida satanism inimesele annab? Miks üldse peaks keegi tahtma end siduda millegagi, millel on sedavõrd negatiivne maine?
VM: Maine kujundavad inimesed ise, tean mõnda poliitilist erakonda vägagi halva mainega (väidetavalt) aga ikka tegelevad enda asjadega ja on enda vaadetele kindlad. Seega kellejaoks negatiivne maine , kelle jaoks mitte.
RR: Ega ei peagi siduma kui negatiivne maine häirib, antud filosoofiat-religiooni kannatab ka teise nime all praktiseerida. Kuid satanism annab kindla eneseteadlikkuse ja julguse olla mina ise, julgus ennast siduda millegagi, millel kipub olema halb maine on selles esimene samm.
Satanismi juured on väidetavalt kristluses, väärtusi jagab ta aga ateismiga, vähemalt LaVey piibli põhjal otsustades. Mõned lühikesed põhjendused, miks peaks teda siiski tunnistama iseseisvana? Või üldse religioonina?
RR: Satanism suudab eksisteerida iseseisvana, kui judeokristlikud religioonid peaks mütoloogiateks muutuma siis satanism saaks endiselt edasi eksisteerida, sest satanism kõneleb teatud inimtüübiga sõltumata ühiskonnakorrast ja usumaastikust.
VM: Tegelikult on see usk iseendasse. Oodata mingilt jumalalt õnnistust, abi ja probleemide lahendamist, see on puhas jama ju. Kui inimesel puudub usk iseendasse siis ei suuda teda aidata ei jumal ega kurat
Kui satanismil on palju palesid, siis millist külge esindab Eesti MVO?
VM: Pigem filosoofilist. (see ainult minu isiklik vaatevinkel)
RR: Filosoofilist LaVey loodud-kirjeldatud satanismi iga liikme isiklike väikeste nüanssidega.
Kas satanismi kui olemuslikult tumemüstilist liikumist on võimalik ühiskonnas sotsiaalselt legitimeerida nii, et liikumine ei kaotaks oma olemust?
VM: Kardan et ei ole võimalik. (see ainult minu isiklik vaatevinkel)
RR: Eks teatud poliitkorrektne terminoloogia ja väljendusviis on vajalik, Church of Satan kuvab seda ka jumekalt oma esinemistes. Seega jah, on, kuid igaühega tuleb kõneleda temale arusaadavas keeles.
Millised on MVO edasised plaanid ja võimalused (peale eespool mainitud registreerimisplaanide), arvestades, et tavakodaniku jaoks, kes hangib oma infot puhtalt meedia vahendusel, olete justkui orbiidilt üldse kadunud?
RR: MVO eesmärk ei ole kunagi olnud olla aktiivselt meedia huviorbiidis, idee on olnud olla kättesaadav meediaväljaannetele ja sellest me oleme ka kogu aeg lähtunud.
VM: Kellel huvi leiab meid ise ülesse ja ei ole me kuhugile kadunud.
Kunagi oli stereotüüp selline, et satanist on ilmselgelt kahtlaselt käituv ja musta riietust kandev inimene, kes osales inimohvritega riitustel, siis oli stereotüübiks pikajuukseline nahka ja neete täis black-metali fänn. Nüüd räägitakse, et satanist võib olla igaüks, teda pole tänaval kõndivate inimeste seas mitte kuidagi ära tunda (kui jutt just otseselt satanismile ei lähe). Millises staadiumis on hetkel MVO? Puberteet on läbitud ja inimesed rahulikud? Milline on üldse see Eesti inimene, kes end satanistina defineerib, kas siis läbi MVO või privaatselt?
VM: Enesekindel inimene kes enamasti teab mida tahab ja kuhu suunas tal on soov liikuda, iseasi kas see alati õnnestub.
RR: MVO liikmete keskmine vanus on ilusti üle 30 ja ka vaimses mõttes on MVO ilmselt samal tasemel, nooruse jauramised on läbitud ja on saavutatud stabiilsus, ideed ja teod on konstruktiivsed.
Too Eesti inimene, kes ennast satanistina defineerib, vähemalt MVO näitel, on üpris erineva taustaga isik, kes kipub teadma mida ta tahab ja töötab selle nimel, teinekord ebaõnnestub, aga astub siiski edasi, kurssi vastavalt vajadusele korrigeerides.
Ja lõpetuseks, mida te arvate olevat oma organisatsiooni või koguduse senise suurima saavutuse? Mille võrra on teie liikmeskond või siis koguni Eesti ühiskond rikkamaks saanud selle tosina aasta jooksul, mil MVO jätkuvalt keeldub ajaloo annaalidesse vajumast? Teame et teete koostööd politseiga, kui konsultatsioonipalve peaks tulema, aga samas on kuulda, et kaitsepolitseis on ka ülevaade teie olulisematest, kui mitte kõigist, liikmetest. Vähemalt mingi nurga alt on siin tunda kellegi silmakirjalikkust või topeltstandardeid...
VM: Suurimat saavutust ei oskagi välja tuua. Politseiga koostöö .... pigem ei ole meil midagi varjata ja oleme seadusekuulekad kodanikud. Kui politsei targemat teha pole ja pättide varaste püüdmine on teisejärguline, las nad siis peavad vähemalt satanistide üle statistikat ja uurivad nende taustasid jne jne, samas ma siiralt kahtlen kas politseid üldse nii väga huvitabki meie tegivus, kuna nad on aru saanud et seadustega me pahuksisse naljalt ikka ei lähe.
RR: Selgepiirilisi saavutusi ei ole võimalik välja tuua, kuid meediakuvand satanistidest on MVO alguseaegadega võrreldes ikka tükkmaad paranenud, ehk on selles süüdi ka just MVO oma kohalolekuga Eesti ühiskondlikul maastikul.
Vastas küsimustele 27Vaimu (V)
Vastas küsimustele GraMortis (RR)
Küsimustega toetasid erinevad inimesed väljaspoolt MVO liikmeskonda.