Mõned küsimused ja vastused ( tõlkis Eesti CAW liige, Merike Stroganova, CAW liikmete käsiraamatust )
1. Mis on Neo-Paganism (Uuspaganlus)?
Neo-Pagaism esitab tänapäeval taaselustatud, rekonstrueeritud ja kaasaegse maailma poolt vastuvõetavaks muudetud iidseid religioone, mis põhinevad Loodusega seotud muistsetel usunditel. Neo-Paganism on elusa Maa usund, religiooniline motiiv, mis on eriti hästi kooskõlas Veevalaja Ajastuga - nii, nagu oli ristiusk valitseva religiooni motiiviks Kalade Ajastul. Neo-Paganism on looduslik religioon, mis arvab, et inimkond on Kogu Elu suurema organismi üks otstarbekohane organ, ehk elund. Neo-Paganid ei soovi valitseda Looduse üle, vaid otsivad loodusega harmoonilist kooskõla ja ühinemist. Neo-Paganismi tuleks arvata "roheliste religioonide" hulka samuti, nagu on olemas sellised mõisted, nagu "roheline poliitika" ja "roheline ökonoomika".
2. Kas "Pagan" tähendab "usupõlglik" või "vaimuvalguseta" isik?
Sõna "Pagan" pärineb ladina keelest, kus sõna "paganus" tähendab "talunik" või "talupoeg". Religiooni väljendina seda sõna kasutavad õigesti antropoloogid, kui tähistavad sellega üksikute maakondade ja inimüksuste kohalikke rahvausundeid. Samuti kasutavad seda sõna õigesti klassikalise filoloogia eriteadlased juhul, kui arvavad selle sõna tähenduseks suurepäraseid antiik-tsivilisatsioonide usundeid, mis valitsesid Vahemere piirkonnas enne ristiusu laia levimist (nagu, näiteks, lauses "paganlik hiilgus", mida tihti kasutatakse seoses Kreeka antiik-ajastuga). Niisiis, kõik traditsioonilised loomulikud hõimude religioonid on paganlikud: näiteks, Põhja Ameerika Indiaanlastel, Polüneesia, Aafrika, Austraalia, Norra põliselanikel, Keltidel, Gallidel, Hindu rahval ja teistel. "Vaimuvalgusetus" (ingl. "heathen") pole sugugi mitte eriline religioosne termin. See sõna vaid tuletab meelde, et inimesed - samuti ka Britti Saartel - keda Paganateks ("maainimesteks") nimetati, tavaliselt elasid nõmmel (ingl. "heath"), kus leidus rohkesti kanarbikku (ingl. "heather"). Kuna need kaks mõistet kokku langesid, siis mõne aja pärast ristiusu valguses muutusid nad sünoonimiteks.
3. Kas Paganad jumaldava Kuradit (ing."Devil")?
Ei! "Kurat" on eriline ristiusu mõiste, ja mitte keegi väljaspool judaismi, ristiusku ja islami ei tunne seda üldse. Tõepoolest, Ülima Kurjuse, Halbuse mõiste Jahve monoteismile on juba iseenesest täiesti kummaline ja äärmiselt võõras enamusele Pagana teoloogiast (kuid, see mõiste pärineb Pärsia Zoroastrismist, kus Ahura-Mazda, Valguse Jumala vastandiks on Ahriman, Pimeduse Jumal). Laialt levinud segadus tekkis siis, kui aastal 1486 ilmus Dominikaanlaste Krameri ja Sprengeri teos Malleus Malificarum, "Nõidade haamer", kus oli esimest korda antud Kuradi füüsilise välimuse kirjeldus sellisena, nagu teda tavaliselt kujutatakse ette tänapäevani. Aluseks oli antiikajastu Kreeka sarvedega Jumala, Pan’i demoniseerimine ("demon" - paha vaim). Kuna Pan ja muud sarvedega Jumalad – isahirvesarvedega Cernunnos ja Herne – olid populaarsed jumalused jahi- ja loomariigis, kuna paljud Paganad Euroopas neid kummardasid, siis Krameri ja Sprengeri poolt välja pakutud kujundi ja ristiusu Saatana võrdsustus oli ära kasutatud selleks, et õigustada Kiriku poolt korda viidavat hirmuäratavat tagaajamist, mis kestsid mitusada aastat nende inimeste vastu, kes siiralt jätkas oma iidsete jumaluste kummardamist.
Vana Testamendi Saatanat mitte kunagi ei kirjeldatud sedasi, vaid arvati, et ta on koguni langenud ingel, madu, või draakon. Sõna Satan on vaid vanaheereakeelne sõna, mis tähendab "vastane", "vaenlane" ja seda kasutati Egiptuse kuninga Set’i nimetamiseks, samuti oli see sõna seotud Rooma impeeriumi Saturniga. Sõna "devil" ("kurat"), mis on väga huvitav, pärineb Sanskriidist ja tähendab "väike jumal." Selle sõna põhiosa, devi, sai ka põhiosaks inglise keele sõnadele "divine" ja "divinity" – "jumalik" ja "jumalikkus" ehk "vaimulik" ja "vaimulikkus". Nõiakunstiteadlaste tagakiusamise ajal, mis algas hilisemal Keskajastul ja kestis kuni seitsmeteiskümnenda sajandini, tarvitses vaid kostjal mainida Sarvik-Jumala osalemisest Sabbathis, kui kohtukäigu protokollija asendas öeldud sõna "Saatan" või "Kurat" sõnaga "Jumal," mis andis kristlikul kohtul õiguse toimunud sündmuse kuriteoks mõista. (Tegelikult aga Sarvik-Jumala rollis esines Ülampreester kes lihtsalt riietus vastavalt olukorrale).
Paganate poolt austatav jumalus on mitte Jumal, vaid koguni Jumalanna: see on Maa-Ema. Erinevad kultuurid on andnud temale erinevad nimed, nagu näiteks Hertha, Terra, Pachamama ja tuntud Kreeka nimi Gaea. Laiemas mõistes ta isikustab Ema-Loodust, Kõiksuse Ema, Suurepärast Ema ja meie, loomad ja taimed, samuti ka jumalad ise, oleme kõik tema lapsed.
4. Kuidas on omavahel seotud Paganisn ja Nõiakunst?
Paganlikkude hõimude vaimseteks juhtideks on shamanid, ehk ravitsejad, kellel on looduse poolt antud talendid ja kes õppides on arendanud oma ennustamisvõimeid, ravitaimedega ravitsemist, hüpnoosi kasutamist, psüühhilist mõjutamist ja nõidust niivõrd, et nad muutusid meistriteks. Nemad on hõimudes külaõpetajad, maagid, vaimsed juhid, ravitsejad ja ämmaemandad. Ida-Euroopa keltide hõimudes sellised shamanid olid tuntud Wicce nime all - see on Anglosaksi sõna, mis tähendab "kujundaja" – siit pärinebgi meie tänapäevane mõiste "Nõid" – inglise keeles "Witch".
Paljud nendest shamaanitest koos inimestega, keda nad teenisid, olid mitme sajandi jooksul hukka mõistetud kristlaste kirikute poolt. Selle "Kunsti" nüüdisaegne taaselustamine põhined teaduslikel taastamistel ja mõnedel põrandatud traditsioonidel, kus shamaanide kunsti õpetati kõikidele "lähimatele" hõimu liikmetele.
Niisiis, Nõiakunst esineb nüüd juba selge religioonina ja eluviisina tervetele era-religiooni kogukondadele, mitte aga eraldi kunstina, millest olid vanasti teadlikud vaid küla shamaanid. Tänapäeval see Kunst on mitmesugustes traditsioonides välja kujunenud õitsevaks Neo-Pagani religiooniks. Just samuti, nagu kõik katoolikud on kristlased, mitte aga kõik kristlased ei ole katoolikud, nii on ka kõik Nõiad kindlasti Paganad, kuid kõik Paganad ei ole selle pärast kindlasti Nõiad!
5. Mis tundub olevat ühist enamusel Paganatest peale nende traditsioone?
Me oleme kõik ühe Ema lapsed. Enamus meist töötab Ringis, pöördudes nelja ilmakaare poole kui Elementaal Vaimuolendite poole ja me pühitseme aastaaegade Pööriskäigus (Aasta Ratas) kaheksat põhi pidupäeva, ehk festivali ("Sabbats"), mis langevad kokku suvise ja talvise pööripäevadega, võrdpäevsustega ja ristveeranditega. Me katsume samuti pühitseda Täiskuud ja ei karda pimedat! Enamus meist vaatlevad Jumalikkust kui siseomast ("Sina oled Jumal/Jumalanna") ja meie teoloogia kaldub politeismilise panteismi poole. Me austame ja hindame naisterahvast kui Prestrinnat (ainuüksi Pagana religioonides esinevad prestrinnad!). Me võtame oma väärtused Loodusest, me suhtume ellu kui pühadusse ja me usume ning tegeleme Maagiaga (võimaluse võlumisega). Me arvame, et seks on püha ja vägistamine misiganes vormis on "põhipatt." Me oleme osa kogu Looduse lahutamatust üksusest ja usume elusat kosmost, vastandina "teaduslikule" maailmavaate elutu kellaliikumisele. Meid kutsuvad kokku meie loomupärane hõimukooslusigatsus; kogu looduse sügavaim austamine; mitmekesisuse pühitsemine; intellektuaalne huvi ja siirus; maagia; feminism; environmentalism (huvi ümbruskonna vastu); kõige ebainimliku tunnustamine ja erastamine; head muinasjutud; suurepärased peod; palju armastust; parimad sõbrad ja väärtuslikud seltsikaaslased; hiilgavad rituaalid; imepärased festivalid; suurejoonelised Prestrinnad ja Preestrid.
6. Mille poolest erinevad Paganlikud "maagilised ja "religioonilised" kombed?
Me just nagu katsume selgeks teha, mis vahe on "palvetamise" (ingl."prayer") ja "kummardamise" (ingl."worship") vahel. Eraldada maagilist religioonilisest on võimatu, kuna kõik see on üksteise sees. Maagia kombed koguulatuses pärinevad tavalisest "Nõiaköögi" nõiasõnade leelutamisest ja võlulaulude laulmisest - enamus neist on pühendatud inimeste ravitsemisele, õnnistamisele, muundustele ja muudele taolistele pisitegudele; juhul, kui toimub "Töö Ringis", tõstetakse töörühma energiat selle eesmärgiga, et ravitseda, teenida kogukonda, muuta ilma ja muud; suuremaks rühmatööks jääb planeedi päästmine - ohu all olevate metsade, inimeste ja olendite kaitsmine ning muu.
Religioonilisteks külgedeks võib arvata kodualtari ja pühaesemete eriline hoidmine (Paganlikus majapidamises iga horizontaalne pind võib muutuda altariks samuti, nagu igale seinale ilmub raamaturiiul!), meditatsioonid, vestlused Jumalatega, rituaalide toime viimine ja pühitsemised, eriti Suurimad Aasta Ringi Sabbatid. Viimasel ajal on tihti toimunud suurepärased teaatrietendused, lavastused kostüümides muusikasaatel, kus inimesed kehastavad Jumalaid, Elementaale ja muid Urgtüüpilisi Olendeid. Paljud meie festivalidest sisaldavad mitmete iidsete traditsiooniliste kommete ja usundite taaselustamist; seda on Maikuu Mängud, Mai Kuninganna ja Kuninga valimine, Meiupuu Tants, Morrisi Tantsimine, Kometimängud, Ostara Muna jaht, talve KuusePuu ja Palk, samuti ka näidend-muinasjutustamine.
On esinemas ka palju poliitikalist Paganismi - eriti siis, kui juttu on meie ümbruskonnast; see tegevus on seotud kõigepealt siin Maaga ("Earth First!"). Need on retked metsikusse loodusesse, kus tegutsetakse ringis pühakohtades; see võib olla, näiteks, enda sidumine puude külge, mis peab hoidma puid metsarajujate kirvest, või siis, tuuma jõujaamade ring-blokeerimine leelutamisega…
7. Mida Te soovitaksite uutele huvilistele?
Hellitage Mitmekesisust! Leidke võlu kummalises ja ebatavalises! Elage kirglikult. Uurige kõike, eriti seda, mis on keelatud. Lugege ahnelt. Kasvatage aeda. Korraldage ja hoidke altareid oma kodudes. Käige matkal ja tehke retke metsikusse loodusesse. Tehke tööd enesearengu heaks.
Meie areneva kogukonna Suur Jõud tuleb meie armastusest ja enesepühendusest Tema (Ema-Maa) inimestele, kuna igaühes meist kutsub Ta esile meie parima ja kõrgeima teenimise. See teenimine saad ühendada meid kõiki, ühe Ema lapsi, ja nõnda, mitmekesisuse läbi, me võime kõik lõpuks leida oma kauaugatsetud üksuse!
8. Millisena Te nõete Paganismi rolli kaasaegses ühiskonnas?
Ravitseda võõrustamist, eraldumist inimkonna ja Looduse vahel, mehe ja naise vahel, vaimu ja mateeria vahel, Pimeduse ja Valguse vahel. Nii me oleme võimelised päästa Maa samuti, nagu ka iseennast. See ongi, lõppude lõpuks, religiooni tõeline eesmärk, eks ole?
9. Mida usub Kõikide Maailmade Kirik (Church of All Worlds)?
CAW ei ole mitte religioon, mis põhineb usul, vaid religioon, mis põhineb kogemusel. CAW Liikmed, ehk "Veekaaslased", katsuvad vältida juttusi "usust" ja "saatusest". Me oleme kohustatud austama õksteise isiklikke kogemusi ja väljavaateid. Me ei püüa muutuda "õigeusulisteks," vaid – teadusinimesteks. "Usk" on tavaliselt soovimõtteviisi väljendus, mitte aga tõelise arusaamise väljendus, pealegi, usul oõhinevad arvamused liigagi tihti kujundavad aluse mitteusuliste tagakiusamiseks. Kui midagi üldse, siis CAW on pigem hereetikute religioon!
10. Mida õpetab CAW Jumalast?
CAW sisaldab panteismi teoloogiat, kune meie tunnetame seda, mida nimetatakse "Jumalaks" kui siseomast väärtust, mis loomupäraselt avaldub igas elusOlendis, alates ühestainsast rakust kuni terve planeedini välja – samuti ka Universumis Endas. Me kujutleme Jumalikkust kui teadliku mõistuse ülimat tasemet, mis on kättesaadav igale elusolendile ja mis väljendab ennast selle Olendi enese tegelikustamises. Jumalikkus on ilmsikstuleva arengu funktsioon. Niisiis, iga mees, naine, puu, kass, uss, lill ehk rohutirts ON "Jumal". Me avaldame seda lausega "Sina Oled Jumal ("Thou Art God"), mida kasutas oma tärkavas romaanis "Võõras võõral maal" Robert Heinlein (A Stranger on a Strange Land), samuti võib leida seda Biiblis (Psalmid 82:6; Jona 10:34) ja paljude hinduismi ja Buddismi põhimõistete reas.
Makrokosmose tasemel me arvame, et kõik see Maa on avar Elus Olemus: Ema-Maa, Ema-Loodus, Jumalanna- Me arvame samuti, et elusolendite rühmad, mis on organiseerunud erinevateks ekosüsteemideks, võivad psühhilisel tasemel avaldada ennast kui üks ühine kollektiivne Olemus; siit tulenevad üksikute asupaikade kohalikud Vaimud ja isegi sellised hõimude jumalused, nagu Jahve. Siiski, Jumalad, Jumalannad ja Vaimud on isikud oma enda tegevusvõimegaja neid ei tohi arvata ainuüksi inimpsühholoogia aspektideks, nagu seda pakkusid välja Karl jungi järeltulijad.
11. Kas CAW on ikka tõepoolest religioon?
Absoluutselt. Sõna religioon tähendus on "taasühinemine." Religioon on püha müütide, metafooride, tavade, kommete ja keha kultuuri mõtteseos, mis on ettenähtud eraisikute ühendamiseks Jumalikkusega ja selle mõra ravitsemisega, mis on tekkinud koguelu kaheksharunenud aspektide vahel. Me peame silmas, et suur tänapäeva inimühiskonna dilemma seisneb võõrustamises, mis tuleneb mehe ja naise, inimkonna ja Looduse, mateeria ja Vaimu, Valguse ja Pimaduse, hea ja halva lahku arvamisest. Põhikohustuseks CAW jaoks on inimeste endi ja nende oma siseloomusega taasühendamine, ehk kokkusulatamine; kaasaaitamine inimeste omavahelises ja kogu meid ümbritseva elus Loodusega ühinemises.
On olemas mitmeid religioone, ja kõik nad ei ole üheloomukujulised. Meil on võhe ühist sellise religioon+kujuga, mis iseloomustab monoteistlikke ehk filosoofilisi religioone (Judaism, Ristiusk, Islam, Buddism jne.), on aga väga palju ühist kõikide rahvaste Paganate religioonidega. Paganad ei püstita mingit kunstlikku piiri püha ja mittevaimuliku vahel. Pagana jaok religioon lõppkokkuvõttes on kõok see elu ise, mitte aga mingid eraldi võetud tegevused, mida toimetatakse kord nädalas rituaalina. Selles mõttes, Paganism ON religioon; ta on alus, põhi ja allikas kõige selle jaoks, mida me võime nimetada "religiooniliseks" ja "vaimulikkuks". CAW on põhiolemuslikkuselt ja sügavmõtteliselt Paganlik.
12. Mida on CAWas erilist?
CAW on vast esimene religioon, mis saab innustust ühepalju nii tulevikust, kui ka minevikust; ta hõlmab ja arvab ulmekirjandust mütoloogiaks samasuguse entusiasmiga, nagu klassikalisi vanaaja müüte. Me suundume tulevikku, mis tähendab seda, et me hoolime sellest, kuidas me areneme ja muutume, mitte sellest, kuidas meil praegu käsi käib ja kuidas me lõpetame. Me embame evolutsiooni ja vaadeldes planeeti kui elusorganismi, me võtame vastu planeedi evolutsioonilised muudatused, aidates kaasa inimmõistuse ja kasvava planetaarmõistuse võrgu otseühendamisega selliste asjade kaudu, nagu ülemaailmne arvuti Internetivõrk. Vastandina peaaegu kõikidele teistele religioonidele, me ei ole keskendunud Kaotatud Paradiisi Nostalgiale; me osaleme aktiivselt oleva maailma päästmises, samuti ka töötame ettekujutatava tuleviku saabumise heaks. Juurdunud sügavusse, lehtoksadega ulatades tähttaevavõlvini, me kutsume ellu ja loome müüte mitte möödunud kuldsest ajastust, vaid sellest samast, mis on just praegu tulemas.
13. Kuidas CAW Veekaaslased talitavad oma religiooni kombeid?
Paganate jaoks ei ole mingit vahe püha ja mittevaimuliku vahel ja iga tegevus ongi põhimõtteliselt religioosne kombetalitus. Erinevalt paljudest inimestest, kes talitavad oma religioonikombeid vaid tunnikese Pühapäevahommikuti, meie, Paganad, katsume elada läbi oma religiooni 24 tundi ööpäevas, iga päeva oma elust. Meie jaoks, pudelite ja kasutatud anumite prügikogumispunkti toomine on palju religiooslikum ülesanne, kui palvetamine ja rituaal. Samuti on olukord ka meie prügi komposteerimisega, laste ja loomade kaitsmisega, looduslikkus puhtuses taimede kasvatamisega, laste sündimisreguleerimisega ja ohutu seksiga, füüsiliste harjutuste tegemisega, psühhika trennimisega, õppimisega ja aastaajaliste pidutsemistega.
Meie Osakondades (meie "Oksadel" - ingl."Branches") ja Pesades (ingl."Nests") me peame religioonilikke teenistusi, valgustamisistungeid, nõupidamiskoosolekuid, õppe-arutlusseminaare,
korraldame suvelaagreid, lõunaid lõkkeääres, kunstinäitusi, "salamaagia huvireise", kooskäike – "nõmmereisid" – kontsertitele, mänge, filmide läbivaatamist ja lihtsalt mõnusaajaviitmispidusi. Me pühitseme kaheksat aastaaja Pagana festivali, millega kaasnevad pidutsemised peolauaga, veejagamine, muusika ja püha draamaetendus. Me tuleme kokku tööpidudele – koos istutame puid, rajame teid, teeme maatöid, korjame viljasaaki aedades ja põldudel, ja midaiganes veel, mis aga vajalik võib olla. Meie pered, suguvõsad ja hõimud on meie parimad sõbrad ja armsamad, kellega me oleme koos parima meelega, kui kellegi teistega. Paljud meist rändavad ringi, rääkides sellest ka teistele üksikutele huvilistele ja tervetele rühmadele. Ühe sõnaga, me arvame, et religiooni põhiolemuseks on selle läbielamine.
14. Miks me peaksime ühinema CAWga? Mida see samm teeb minu vaimseks heaolemiseks?
CAW on eraisikute võrktöö, kes jagavad ühist suhtumist Maa vastu, ühtemoodi armastavad Jumalaid nende paljudes vormides, tunnetavad ühtsust, naudivad head rituaali ja tarka nalja, samuti nad jagavad ka meie armastust ja meie aupakklikkust meie Ema, Elusa Maa vastu. Me oleme palju koos, sest see on meie lemmik seltskond, mis koosneb meie parimatest sõpradest, perekonnast, armsatest, kellel on koos olla parem, kui teistega. Kui CAW teile huvi pakub, siis te olete teretulnud meie seltskonnaga ühinema niikauaks, kui te seda ise soovite. Me eksisteerime kui hõim, mis koosneb inimestest, kes leiab siin üksteisevastast kaaslust, toetust ja inspiratsiooni. Rühmaüksusena, me loodame luua sellise atmosfääri, mis aitab meid kõiki meie arengus ja edasiliikumises. SINU vaimne tervis on siiski sinu enda vastutus. Me ei luba igavest lunastust ega kõikide sinu murede lõppu. Me ei ole kultuse juhid, gurud ega emad, kes ütlevad ette, mida teha, vaid oleme üks ühine toimiva avastamisretke salk. "Astu sisse vabalt ja oma enda tahtel".
Maimu Alber, M.A.
(Eestimaa prestrinna, Church of All Worlds)
Postkast 10
Viljandi 71001