Gooti satanism mõeldi välja Rooma Katoliku Kiriku poolt 15'ndal sajandil, just enne üle-üldiseid nõiajahi aegasid. Uskumus pakkus välja kõige kobedama lahenduse teoloogilisele dialemmale, milleks on kõike-armastava Jumala poolt mingil põhjusel loodud Kurjuse olemasolu Universumis. Kirik teoretiseeris, et Saatanakultus oli olemas, oli laialt levinud ja oli arvestatav oht loodud ordule. Need uskumused andsid legaalse ja moraalse õigustuse nõidade põletamisele (kutsutud ka Põletamise Aegadeks või siis Naiste Holokaustiks).
Paljud kristlased tänapäeval usuvad (eriti protestantide konservatiivsem tiib), et satanism eksisteerib. Sellegipoolest on tegu imaginaarse religiooniga, mis kas ei eksisteeri üldse või on väga harvadel juhtudel üldse praktiseeritud. Seadusandlikud organisatsioonid on peale "Saatanlikku Paanikat" 80'ndate alguses otsinud mingeidki tõendeid selle eksisteerimise kohta , kuid ilma igasuguse eduta.
Gooti Satanism - Juured
Kaks dominkaani preestrit Heinrich Kramer ja James Sprenger kirjutasid umbes 1486a. raamatu "Mallevs Maleficarvm" (Nõiahaamer.) Sellest raamatust sai peamine keeleline tugi hilisemale genotsiidile. Nad kirjutasid, et Gooti Satanistid:
...On peamiselt naised, sest naissugu on vastuvõtlikum, truudusetum, lihalikum, kättemaksuhimulisem ja (intellektuaalselt) lapsikum kui meessugu. Jumal, kes on ka ise mees, on kaitsnud mehi hereesia eest;
...Tapavad, nõiuvad ja tekitavad loomakatku;
...Peatavad lehmade piima andmise;
...Põhjustavad impotentsust, steriilsust, aborte ja nurisünnitusi;
...Lendavad öösiti luudadel, et metsas seksuaalorgiaid korraldada;
...Joovad ristimata laste verd. Õgivad imikute kehasid või keedavad neist suppi või küpsetavad neid või kasutavad nende luusid rituaalitarvetena;
...Ohverdavad oma enda lapsi deemonitele;
...Tapavad või panevad needuse inimestele, kes ainult vaatavad nende poole, ütlevad ühe sõna, et äike tabaks ohvrit ja purustaks tolle näo, torgivad oma ohvrite vahakujukesi nõeltega jne.;
...Löövad, murravad, torkavad või astuvad krutsifiksile millal iganes nad seda saavad.
Teine keeleline tugi oli "Compendivm Maleficarvm", kirjutatud Francesco Maria Guazzo poolt 1620'ndal aastal. Tema kirjeldas, kuidas Saatana kummardajad:
...Ratsutavad õhus kepil või kitse seljas;
...Võidvat ennast maagilise õliga ja lendavat päris omapäi;
...Võidvat ennast kreemiga või teevad spetsiaalse märgi ja muutuvad koheselt nähtamatuks;
...Muudavad ennast loomaks ja tagasi inimeseks;
...Muudavad nii inimeste kui loomade sugu;
...Vannuvad kodus ja kuuletuvad Saatanale;
...On saanud saatanliku märgi oma kehale;
...Saavad kokku, tantsivad, söövad ja joovad Saatana juuresolekul, kes on saatanlikule orgiale saabunud musta kitse kujul;
...On lämmatanud, augustanud ja tapnud iseendi imikuid, lõiganud ära nonde kehaosi ja küpsetanud jäänuseid.
Inkvisiitorid piinasid oma ohvreid, kuni nood olid nõus tunnistama mida iganes, peaasi, et valu ja piin lõppeks. See tootis aga küllaldast tunnistusmateriali kohtutele, mis pandi kirja kui satanistide olemasolu "tõestus". Sellegipooles on see kõik väärtusetu.
Hilisemad Arengud.
Nõiajahi lõpu poole oli juba Musta Missa mõiste lisatud Kiriku arusaamadesse, mis puudutasid sataniste. See oli väidetavalt Rooma Katoliku Missa paroodia. Uriin ja must vesi olevat asendanud verd/veini; hallitanud leiv või naeris asendas ihu. Missa olevat välja öeldud kohalikus keeles, erinevalt Kiriku tavadest kasutada ladina keelt. Tekste loeti tagurpidi. Rist löödi püsti ja murti alaosast. Imikuid ohverdati samuti.
Euroopa viimane nõiajahi ohver põletati tuleriidal Poolas 1792. Lõuna-Ameerikas jätkas Kirik aga hereetikute hävitamist läbi elusalt põletamise kuni peaaegu 1840 aastani.
Rahva arvamus Gooti Satanismist koaleerus imaginaarse religiooniga, mis oli kristluse vastane igas oma detailis. Need elemendid tulevad ka tänapäeval siin-seal pinnale konservatiivsete kristlaste kirjutatud nõidade ja satanistide vastase, viha propageeriva kirjanduse näol.
Gooti Satanism: Tänapäev.
Viis sajandit hiljem arvavad paljud inimesed, et Gooti Satanism on jäänud suureks ohuks. Utah'i osariigis näitas ajaleheküsitlus 90'ndate lõpus, et 90% täiskasvanutest usub, et on olemas imikuid pilastavaid ja tapvaid satanistlikke gruppe. Enam küll ei usuta, et satanistid lendavad luudadel või suudavad nähtamatuks muutuda. Aga sellegipoolest kirjeldavad tänapäeva kristlikud fundamentalistid ja teised evangeelsed kristlased, et satanistid on seotud imikutapmistega, hinge müümisega Saatanale, rituaalidega, kus figureerib kits, risti või krutsifiksi murdmisega/ümberkeeramisega ja isegi moondumisega loomadeks. Paljud kirjanikud ja seminaride lektorid ei tea, et nii mõnigi nende kasutatava kirjandluslik allikas viib tagasi otse tekstideni, mida kasutasid nõiajahi läbiviijad! On loodud kohutavaid kuulujutte, et ameerikas toimub igal aastal vähemalt 60000 rituaalset mõrva ja et on olemas sünnitusvanglad, kus naised on pidevalt rasedad, et oleks imikuid, keda ohverdada. Läbinisti antikristliku Gooti Satanismi mõiste on püsinud muutumatuna läbi sajandite.
Ükski kriminaaluuring viimase 300 aasta jooksul pole suutnud välja tuua vettpidavaid tunnistusi ja tõendeid Saatanliku Rituaalmõrva (Satanic Ritual Abuse) kohta, kui jätta välja juhtum Kreekas aastal 1995. Sellegipoolest uskusid 80'ndate ja 90'ndate aastate paiku paljud ameeriklased ja eurooplased, et kõrgelt organiseeritud, salajane, rahvusvaheliselt kontrollitud Gooti Satanistide võrgustik eksisteerib. Kümned miljonid ameerilased usuvad, et see on ikka veel suur sotsiaalne oht, isegi hoolimata igasuguste tõendite puudumisest! Lugematu arv seadusesilmi on otsinud tõendeid seda tüüpi väärtegude kohta dekaadide kaupa, kuid ilma eduta. Rahva arvamusi on tugevalt mõjutanud ka tuhanded ja kümned tuhanded täiskasvanud, kes on avaldanud nö. valemälestusi kunagise seksuaalse ahistamise kohta, mis on teatud hüpnoosiseansside (Recovered Memory Therapy) kõrvalprodukt. Samalaadne toetus sellele uskumusele tuli 80'ndate lõpust ja 90'ndate algusest, kui paljusid kohtulahinguid peeti juhtumite üle, mida peeti õpilaste seksuaalseks ahistamiseks lastepäevakodudes, pühapäevakoolides, lapsehoidjate poolt jne. Noored lapsed avaldasid hirmutavaid lugusid kuidas neid on füüsiliselt või koguni seksuaalselt ahistatud ja kuritarvitatud. Palju sellest kõigest oli rituaalse loomuga. Sajad täiskasvanud mõisteti süüdi MVMO (Multi-Victim/Multi-Offender) lapseahistamises ja said omale kaela pikad vangla-aastad. Hilisem uurimus aga on näidanud, et laste mälestused on asjadest, mis mitte kunagi ei ole tegelikkuses toimunud! Ja välja said nad öeldud eelkõige tänu korduvatele ja suunavatele küsimustele. Sarnast tehnikat on mujalgi kasutatud valesüüdistuste loomiseks. Peaaegu kõikidel juhtudel on süüdimõistetud soovinud oma juhtumite ülevaatamist ja seejärel õigeks mõistetud. Üheks erandiks on küll Massachusetts, kus üks ilmselgelt süütu vang jätkab vanglas mädanemist- kuritegude eest, mis ei ole iial juhtunud.
On mitmeid viiteid, et Gooti Satanism kas üldse ei eksisteeri või on väga harv nähtus:
Enamus Gooti Satanismiga seostatud uskumused ja tavad viivad tagasi Krameri ja Sprengeri "Nõiahaamrini".
Paljud viimase aja raamatud, mis on väidetavalt kirjutatud endiste satanistide poolt, on osutunud pettuseks.
Pole kirjutatud ühtegi raamatut, kus gooti satanist kirjeldaks oma uskumusi, rituaale või midagi muud sarnast.
Sünnitusvanglat ei oleks võimalik edukalt varjata aastakümnete kaupa.
Mitmed valitsusuuringud ja mitmed sajad politsei kriminaalmenetlused ei ole suutnud lagedale tulla vettpidavate tõenditega inimohverdusest satanistlikel rituaalidel.
Kusiganes meedia mainib ritaalmõrva, on hiljem välja tulnud, et tegu on olnud psühhootilise vaimuhaigusega.
Väga väike arv inimesi on võtnud vedu tohutust hulgast kristlike autorite kirjutatud antisatanistlikest raamatutest. Nad on loonud oma versiooni Gooti Satanismist, mis ei sisalda tagurpidi keeratud kristlikku ristisümbolit, musti missasid, tagurpidi kristlikke palveid jne. Samas paistavad nad olevat iseseisvad rakukesed, mis ei oma ühtset keskorganisatsiooni. Nad ei seostu lapsepilastustega, tapmistega ega muu kriminaalse tegevusega. Nende religioon on inspireeritud kristlikust "vihakirjandusest"...
...