Saatanakummardamist puudutava informatsiooni tõid soomlastele ülihoolivad evangeelsed kristlased.
Oli vaja Eurovisiooni lauluvõistlust ja ühte kirikut, et tuua Saatan tagasi. Vaevalt olid Porvoo katedraali leegid jõudnud sumbuda, kui üks küsimus kerkis esile tabloidide esilehtedel. Olid kirikupõletajad saatanakummardajad? Kas Lordi (eurovisooni võitnud metal bändi LORDI laulja) on saatanakummardaja? Kas Soome peaminister Matti Vanhanen on saatanakummardaja?
Mida me tegelikult siis teame saatanakummardamisest? Kui tavakodanik üldse saatanakummardamisest midagi teab, siis vaid seda, et see on erinev tavapärasest satanismist. Satanism on "mõistuse ja loogika kool", sellal kui saatanakummardamine sisaldab endas personaliseeritud kurjust, Saatanat kes elab põrgus. Selle kuulsaks saanud kahe suuna eristamise autoriks on Harri Heino ([Lutheran] Church Research Institute). Väide ei ole küll üle piiride jõudnud, kuid Soome siseselt on see täielikult varjutanud kõik teemat puudutavad debatid ja väitlused.
Oma doktorikraadi kaitses "Pimeän hehku" (2006) intervjueeris Merja Hermonen 36 inimest, kes kutsusid end kas satanistideks või saatanakummardajateks. Ta iseloomustab noorte inimeste poolt praktiseeritud satanismi tunnusjooni kui "stereotüüpseid, kuid mitte ilma tõeteradeta".
"Ma ei saa päris täpselt aru satanismi ja saatanakummardamise erinevustest detailides. Ma ei saa aktsepteerida kõike, mis satanism sisaldab, kuid see, millele ma "jah" ütlen, mõjub hästi ja tundub hea", ütles 23-aastane naine Hermonenile.
Maailmas on mitmeid saatanlike usulahke, millest kuulsaim on esimesel mail 1966 Anton S. LaVey (1930-1997) poolt asutatud "Saatana Kirik", kuid filmidest tuntud inimohverdamise praktieerijatest on need legaalsed ja avatud organisatsioonid väga kaugel. Selline vahetegemine pakkus kerget lahendust hämmingule ja segadusele, mis tekkis seoses sellega, et inimesed, kes end avalikult satanistina tunnistasid, osutusid üllatavalt mõistlikeks ja mittekriminaalseteks. Näiteks rockstaar Kauko Röyhkä põlgas täielikult ära igasuguse inimohverdamise.
Organiseeritud satanistlikud kriminaalsed grupid on siiski leidmata. Isegi Norra kirikute süütamiskatsed, mis leidsid raevukat vastukaja, olid jäljenduskuriteod, mille sooritasid pisikesed inimgrupid. Need kuriteod lõppesid kohe kui noored süüdlased said kraesse miljonitesse ulatuvad kahjunõuded ja pikaajalise vanglakaristuse.
Saatanakummardamise tõid Soome evangeelsed kristlased. Kristlikud kirjastused kirjastasid oma esimesed raamatut varastel üheksakümnendatel ja läbi terve kümnendi domineerisid teemat puudutavates debattides evangeelsed "eksperdid".
Oma doktorikraadi kaitsekirjas "Saatananpalvonta, media, ja yhteiskunta (2005)" ütles Titus Hjelm, et suurima panuse saatanakummardamise fenomenile Soomes andis video nimega "Saatana kutsuu minua" (1992), mille autoriks on Soome Luterliku Kiriku informatsioonikeskuse audiovisionaalne osakond. Videot näidati Soome koolides ja leeris paljudele teismelistele ning see tõi mängu mitmeid narkootikumide maailmast pärit mõisteid (gateway theory). Samuti näidati, kuidas saatanakummardajad end lõikavad ja armistavad.
Evangelist Riko Rinne sõnade järgi langevad lapsed Saatana haardesse mängides DOOM'i moodi mänge ja kuulates Iron Maidenit ja Black Sabbath'it. Isegi Maikki Harjanne kirjutatud "Nõiaraamat" kuulub oma sihtgrupist hoolimata (lapsed) antud kategooriasse.
Kuulus ex-saatanakummardaja Päivi Niemi ütleb, et tema huvi ja saatana kummardamine sai alguse peale ühe Eric Maple raamatu lugemist, kus okultismile läheneti kummitusjutu jutustamise viisil.
Teise ex'i, Aki Jääskeläinen'i lugu aga annab meile väga selgeid vihjeid kogu kupatuse usutavuse kohta. Jääskeläinen väidab, et võttis osa ühest väikese tüdruku rituaalmõrvast Rootsis ning loo pani kohe oma raamatusse ka Riku Rinne 1994, hoolimata sellest, et see tundub ebausutav isegi gootinovelli võtmes. Küsimuse peale, miks Aki mõrvareid üles ei andnud tuleb vastuseks, et ta oli seal silmad kinni seotuna. Jääskeläineni lugu on Rinne ainus informatsiooniallikas ning peab mainima, et see pole ülestähendamist leidnud üheksi kriminaalset statistikat tegevas asutuses.
Rinne, Niemi, ja Jääskeläinen tuuritavad Soome koolides oma saatanakummardamise loengutega ja sama teeb ka Keijo Ahorinta, keda tihti portreteeritakse kui Soome juhtivat eksperti sellel tööpõllul. Ahorinta on oma teemakäsitluse põhimõtte pannud kirja raamatus "Saatananpalvonnan monet kasvot": "Peamine on läheneda sellistele juhtumitele, olles jalgadega kindlal pinnal, soovitavalt tõdedes, mida pakub meile Piibel." Aki Jääskeläinen näiteks ütleb, et tema lähtub oma kogemustest. Omab ta ju intiimsemat suhet Saatanaga, kes on tal külas käinud nii rõdul suitsetades kui peldikus asjatades. :)
Ameerikas hakkasid õõvastavad lood pinnale kerkima 80ndate keskel, kui keskealised naisterahvad tulid lagedale jubedate rituaalsete ärakasutamisjuttudega. Väidetavalt oli nende teadvus mälestused tahaplaanile surunud ja vaid terapeudi hoolitsev sõna tõi kohutava tõe jälle päevavalgele. Kuna selliseid jutte oli kümnete kaupa üle riigi, hakkas asjaga tegelema FBI, mille seksuaalkuritegude osakonna uurija Kenneth Lanning avaldas oma raportid aastatel 1989 ja 1992. Selleks ajaks olid juba paljud kohtuasjad teoks saanud, ning ühel juhul oli süü alla sattunud terve meditsiiniasutuse personal.
Lanningu raport oli šokeeriv, kuna tõi julmalt lagedale valemälestuste sündroomi, mida põhjustasid hüpnoterapeudi suunavad küsimused. Naised "mäletasid" seda, mida terapeudi küsimused neid mäletama panid! Alguse sai sellise vea praktiseerimine Kanada psühholoogi Lawrence Pazdari raamatust "Michelle Remembers" 1980. Pazder üritas panna oma patsienti mäletama satanistliku kultuse ahistamist, mis sai teoks 50datel, kuid hiljem selgus, et kõik need mälestused osutusid valedeks.
Aga kuidas siis jääb põlema pandud kirikute ja pahupidi keeratud hauakividega?
Merja Hermonen uuris 76 juhtumit, kus kahtlustati satanistlikke motiive. Kõige sagedasemad olid kalmistutel korda saadetud vandalismiaktid. Süüdlased olid enamasti poisid vanuses keskmiselt 18-aastat. Kolmandikus juhtumitest olid osalised ka tüdrukuid vanuses 14-17. 23 protsendil juhtumitest võis identifitseerida saatanakummardamise sümptomeid ja pea alati oli tegu toksiliste ainetega. Enamasti sai kuritöö teoks tänu kõrgendatud meeleolule ja hetkeemotsioonile.
Satanismiküsimus jõudis oma haripunkti Hyvinkää maakonna mõrvaga aastal 1998. Süüalusteks oli grupp black-metal'i fänne, kes lasid liikvele kõlakad rituaalmõrvast. Tapjad ise eitasid rituaalielemendi olemasolu mistahes kujul. Kohtupaberid on suletud 40 aastaks, kuid kindel on see, et mõrvad said teoks peale mitmepäevast isevalmistatud alkoholi tarbimist. Mis oli siis kuriteo põhjustajaks, toksilised ained, sotsiaalne allakäik või Saatan?
Nii Hermonen kui Hjelm ütlesid kokkuvõtvalt, et saatanakummardamine on rohkem noorsoo kui religiooniga seotud fenomen. On hauakivide ümberlükkamine saatanakummardamine või tavaline huligaanitsemine? Ja kas pole mitte natuke liiga lihtne noorte probleeme Saatana kraesse ajada?!
tõlkis jM