„Thelema“ on kreekakeelne sõna, mis tähendab „tahet“ või „soovi“. Samuti on see nimeks uuele vaimsele filosoofiale, mis on olnud tõusuteel viimase paarisaja aasta vältel ning mis nüüdseks ajab järk-järgult juuri üle kogu maailma.
Üks varasemaid juhtumeid, mil kõnealust filosoofiat mainiti, oli François Rabelais klassikalises raamatus „Gargantua ja Pantagruel“ 1532. aastal. Üks selle suurejoonelise seikluse episoodidest kirjeldab „Teleema Kloostri“ kui inimlike vooruste propageerimise asutuse loomist, mis Rabelais` määratluse kohaselt oli otseselt vastuolus tol ajastul valitseva kristliku sündsus- tundega. Teleema Kloostri ainuke reegel oli: „Tee, mida sa tahad!“. See lause on saanud tänapäevase teleema filosoofia üheks põhiliseks nurgakiviks.
Kuigi järgnevate aastasadade vältel puudutati teemat mitmete prominentsete mõtlejate poolt, hakkasid Rabelais` poolt külvatud teleema seemned vilja kandma alles kahekümnendal sajandil, kui arendustöö võttis enda kaela inglane Aleister Crowley. Crowley oli tuntud kui poeet, kirjanik, mägironija, maag ja okultistliku ühenduse Kuldse Koidu Hermeetiline Ordu liige. 1904. aastal, kui Crowley reisis oma naise Rose`iga Egiptuses, sattus ta pöördumatult sündmuste seeriasse, mille ta väitis olevat inimevolutsiooni uue ajastu kroonimistseremoonia. Need sündmused tipnesid aprillis, kui Crowley sisenes transsi ning kirjutas 220st värsist koosnevad kolm peatükki, mida hakati kutsuma Seaduse Raamatuks (samuti tuntud Liber Al-i ja Liber Legise nime all). Kõige muu hulgas kuulutas see raamat, et „seadusesõna on teleema“ ning „tee, mida sa tahad – see on kogu seadus“.
Crowley veetis kogu oma ülejäänud elu teleema filosoofiat arendades, nii nagu see talle Seaduse Raamatu kujul ilmutus. Tulemuseks oli mahukas kogum maagia, müstitsismi, jooga, kabala ning muude okultistlike alade teemalisi kommentaare ja raamatuid. Kõik need kirjutised kannavad teleema vaimu sellisena, nagu seda tõlgendas Crowley oma rollis Uue Ajastu prohvetina.
Üks teooria väidab, et iga Seaduse Raamatu peatükk on seotud kindla ajastuga inimese vaimses evolutsioonis. Selle vaatepunkti kohaselt kirjeldab Esimene Peatükk Isise ajastut, kui juhtrollis oli naiseliku pühaduse arhetüüp. Teine Peatükk on seotud Osirise ajastuga, kui liidriohjad haaras jumala tapmise motiiv ning pandi alus patriarhaalsetele religioonidele maailmas. Kolmas Peatükk kuulutab uue ajastu, Horose – Isise ja Osirise lapse- Ajastu tulekut. Just selles uues ajastus paljastuvat teleema filosoofia inimkonnale täielikult, ning tema baasil luuakse peamine paradigma liikide vaimse evolutsiooni jaoks.
Mõned peamised teleema usulised elemendid on:
Iga mees ja iga naine on täht.
Seda väidet mõistetakse harilikult nõnda, et iga indiviid on unikaalne ning tal on oma teerada piiritus kosmoses, kus nad saavad vabalt ringi liikuda ilma kokkupõrkeohuta.
Tee, mida sa tahad – see on kogu seadus ja Sul pole muud õigust kui teostada oma tahet.
Enamus teleema järgijaid usuvad, et iga isik omab Tõelist Tahet, ainsat terviklikku põhjust nende eksistentsi jaoks. Teleema Seadus annab igale inimesele õiguse järgida oma Tõelist Tahet, saavutamaks elus täisväärtuslikkust ning vabanemist tema loomuse piirangutest. Kuna kaks Tõelist Tahet ei saa olla tegelikus konfliktis (lähtudes sellest, et iga mees ja naine on täht), siis see Seadus keelab ka üksikisikut sekkuma mõne teise inimese Tõelise Tahte vahele.
Väide, et igal indiviidil on täielik vabadus järgida omaenda Tõelist Tahet, on teleema järgijate seas tõstetud au sisse. See filosoofia tunnustab ka seda, et iga teleema rajale asuva isiku esmaseks ülesandeks on kõigepealt avastada tema enda Tõeline Tahe, mis omakorda paneb suurt rõhku sellistele eneseavastusvahenditele nagu maagia. Veelgi enam, iga Tõeline Tahe on erinev, ning kuna igal isikul on unikaalne vaatepunkt universumile, ei saa mitte keegi ära määrata teise inimese Tõelist Tahet. Iga inimene peab ise jõudma selle avastuseni.
Armastus on Seadus, armastus tahte alluvuses.
See on tähtis järeldus eespoolöeldust, mis viitab sellele, et Teleema Seaduse põhiliseks loomuseks on Armastus. Iga indiviid ühendab oma Tõelise Mina Armastuses, ning sellest võimendatuna ühinevad kõik teadvuslikud olendid universumis üksteisega Armastuses.
Kuna vabaduse ja individuaalsuse rõhutamine on teleemas kesksel kohal, siis on loomulikult tõenäoline, et väljavalitud teleema järgija uskumused erinevad mõne teise temalaadse omast. Kommentaarides Seaduse Raamatule väidetakse, et „kõik Seadust puudutavad küsimused lahendatakse vaid minu kirjutiste poole pöördudes, igaüks eraldiç.“ Kuigi teleemat käsitletakse vahel kui religiooni, sisaldub selles kogu individuaalsete uskumuste skaala alustades ateismist ning lõpetades polüteismiga. Tähtis aspekt on see, et igal isikul on õigus ennast teostada läbi ükskõik milliste uskumuste ning teguviiside, mille ta leiab endale sobiva olevat (niikaua kui ta ei sega vahele teiste tahtele), ning ainult tema ise on pädev otsustama selle üle, millised need täpselt on.
Love is the law, love under will.
autorlus teadmata